📄 Save this Stotram as PDF Click the button to open the Save dialog
How to save: 1 Click "Save as PDF" 2 A dialog opens 3 Choose "Save as PDF" as printer 4 Click Save
6.98 ଯୁଦ୍ଧକାଣ୍ଡ - ଅଷ୍ଟନଵତିତମ ସର୍ଗଃ
6.98 Yuddhakanda - Ashtanavatitama Sargah
Valmiki Oriya
ଶ୍ରୀମଦ୍ଵାଲ୍ମୀକୀଯ ରାମାଯଣେ ଯୁଦ୍ଧକାଣ୍ଡମ୍ ।
ଅଥ ଅଷ୍ଟନଵତିତମସ୍ସର୍ଗଃ ।
ହନ୍ଯମାନେବଲେତୂର୍ଣମନ୍ଯୋନ୍ଯନ୍ତେମହାମୃଥେ ।
ସରସୀଵମହାଘର୍ମେସୋପକ୍ଷୀଣେବଭୂଵତୁଃ ॥ 1 ॥
ସ୍ଵବଲସ୍ଯଵିଘାତେନଵିରୂପାକ୍ଷ୍ଵଧେନ ଚ ।
ବଭୂଵଦ୍ଵିଗୁଣଙ୍କ୍ରୁଦ୍ଧୋରାଵଣୋରାକ୍ଷସାଧିପଃ ॥ 2 ॥
ପ୍ରକ୍ଷୀଣନ୍ତୁବଲନ୍ଦୃଷ୍ଟଵାଵଧ୍ଯମାନଂଵଲୀମୁଖୈଃ ।
ବଭୂଵାସ୍ଯଵ୍ଯଥାଯୁଦ୍ଧେପ୍ରେକ୍ଷ୍ଯଦୈଵଵିପର୍ଯଯମ୍ ॥ 3 ॥
ଉଵାଚ ଚ ସମୀପସ୍ଥମ୍ମହୋଦରମରିନ୍ଦମମ୍ ।
ଅସ୍ମିନ୍କାଲେମହାବାହୋଜଯାଶାତ୍ଵଯିମେସ୍ଥିତା ॥ 4 ॥
ଜହିଶତ୍ରୁଚମୂଂଵୀରଦର୍ଶଯାଦ୍ଯପରାକ୍ରମମ୍ ।
ଭର୍ତୃପିଣ୍ଡସ୍ଯକାଲୋଽଽଯନ୍ନିର୍ଦେଷ୍ଟୁଂସାଧୁଯୁଧ୍ଯତାମ୍ ॥ 5 ॥
ଵେଗନ୍ ଚକ୍ରେ ମହାବାହୁଃ ସମୁଦ୍ର ଇଵ ପର୍ଵଣି ।
ଆଯସଂ ପରିଘନ୍ ଗୃହ୍ଯ ସୂର୍ଯରଶ୍ମିସମପ୍ରଭମ୍ ॥ 6 ॥
ତତସ୍ସକଦନଞ୍ଚକ୍ରେଵାନରାଣାମ୍ମହାବଲଃ ।
ଭର୍ତୃଵାକ୍ଯେନତେଜସ୍ଵୀସ୍ଵେନଵୀର୍ଯେଣଚୋଦିତଃ ॥ 7 ॥
ଵାନରାଶ୍ଚମହାସତ୍ତ୍ଵାଃପ୍ରଗୃହ୍ଵଃଵିପୁଲାଶଶିଲାଃ ।
ପ୍ରଵିଶ୍ଯାରିବଲମ୍ଭୀମଞ୍ଜଘ୍ନୁସ୍ତେରଜନୀଚରାନ୍ ॥ 8 ॥
ମହୋଦରସ୍ତୁସଙ୍କୃଦ୍ଧଶ୍ଶରୈଃକାଞ୍ଚନଭୂଷଣୈଃ ।
ଚିଚ୍ଛେଦପାଣିପାଦୋରୁନ୍ଵାନରାଣାମ୍ମହାହଵେ ॥ 9 ॥
ତତସ୍ତେଵାନରାସ୍ସର୍ଵେରାକ୍ଷସୈରର୍ଦିତାଭୃଶମ୍ ।
ଦିଶୋଦଶଦ୍ରୁତାଃକେଚିତ୍କେଚିତ୍ସୁଗ୍ରୀଵମାଶ୍ରିତାଃ ॥ 10 ॥
ପ୍ରଭଗ୍ନାଂସମରେଦୃଷ୍ଟଵାଵାନରାଣାମ୍ମହାଚମୂମ୍ ।
ଅଭିଦୁଦ୍ରାଵସୁଗ୍ରୀଵୋମହୋଦରମନନ୍ତରମ୍ ॥ 11 ॥
ପ୍ରଗୃହ୍ଯଵିପୁଲାଙ୍ଘୋରାମ୍ମହୀଧରସମାଂଶିଲାମ୍ ।
ଚିକ୍ଷେପ ସ ମହାତେଜାସ୍ତଦ୍ଵଧାଯହରୀଶ୍ଵରଃ ॥ 12 ॥
ତାମାପତତନୀଂସହସାଶିଲାନ୍ଦୃଷ୍ଟଵାମହୋଦରଃ ।
ଅସମ୍ଭ୍ରାନ୍ତସ୍ତତୋବାଣୈର୍ନିର୍ବିଭେଦଦୁରାସଦାମ୍ ॥ 13 ॥
ରକ୍ଷସାତେନବାଣୌଘୈର୍ନିକୃତ୍ତାସାସହସ୍ରଧା ।
ନିପପାତଶିଲାଭୂମୌଗୃଧ୍ରଚକ୍ରମିଵାକୁଲମ୍ ॥ 14 ॥
ତାନ୍ତୁଭିନ୍ନାଂଶିଲାନ୍ଦୃଷ୍ଟଵାସୁଗ୍ରୀଵଃକ୍ରୋଧମୂର୍ଛିତଃ ।
ସାଲମୁତ୍ପାଟ୍ଯଚିକ୍ଷେପରାକ୍ଷସେରଣମୂର୍ଥନି ॥ 15 ॥
ଶରୈଶ୍ଚଵିଦଦାରୈନଂଶୂରଃପରପୁରଞ୍ଜଯଃ ।
ସ ଦଦର୍ଶତତଃକ୍ରୁଦ୍ଧଃପରିଘମ୍ପତିତମ୍ଭୁଵି ॥ 16 ॥
ଆଵିଧ୍ଯତୁ ସ ତନ୍ଦୀପ୍ତମ୍ପରିଘନ୍ତସ୍ଯଦର୍ଶଯନ୍ ।
ପରିଘାଗ୍ରେଣଵେଗେନଜଘାନାସ୍ଯହଯୋତ୍ତମାନ୍ ॥ 17 ॥
ତସ୍ମାଦ୍ଧତହଯାଵଦୀରଃସୋଽଽଵପ୍ଲୁତ୍ଯମହାରଥାତ୍ ।
ଗଦାଞ୍ଜଗ୍ରାହସଙ୍କ୍ରୁଦ୍ଧୋରାକ୍ଷସୋଽଽଥମହୋଦରଃ ॥ 18 ॥
ଗଦାପରିଘହସ୍ତୌତୌଯୁଧିଵୀରୌସମୀଯତୁଃ ।
ନର୍ଦନ୍ତୌଗୋଵୃଷପ୍ରଖ୍ଯୌଘନାଵିଵସଵିଦ୍ଯୁତୌ ॥ 19 ॥
ତତଃକ୍ରୁଦ୍ଧୋଗଦାନ୍ତସ୍ଯୈଚିକ୍ଷେପରଜନୀଚରଃ ।
ଜ୍ଵଲତନୀମ୍ଭାସ୍କରାଭାସାଂସୁଗ୍ରୀଵାଯମହୋଦରଃ ॥ 20 ॥
ଗଦାନ୍ତାଂସୁମହାଘୋରାମାପତତନୀମ୍ମହାବଲଃ ।
ସୁଗ୍ରୀଵୋରୋଷତାମ୍ରାକ୍ଷସ୍ସମୁଦ୍ଯମ୍ଯମହାହଵେ ॥ 21 ॥
ଆଜଘାନଗଦାନ୍ତସ୍ଯପରିଘେଣହରୀଶ୍ଵର ।
ପପାତ ସ ଗଦୋଦ୍ଭିନ୍ନଃପରିଘସ୍ତସ୍ଯଭୂତଲେ ॥ 22 ॥
ତତୋଜଗ୍ରାହତେଜସ୍ଵୀସୁଗ୍ରୀଵୋଵସୁଧାତଲାତ୍ ।
ଆଯସମ୍ମୁସଲଙ୍ଘୋରଂସର୍ଵତୋହେମଭୂଷିତମ୍ ॥ 23 ॥
ସ ତମୁଦ୍ଯମ୍ଯଚିକ୍ଷେପସୋଽଽପ୍ଯନ୍ଯାଂଵ୍ଯାକ୍ଷିପଦ୍ଗଦାମ୍ ।
ଭିନ୍ନାଵନ୍ଯୋନ୍ଯମାସାଦ୍ଯପେତତୁଦ୍ଦରଣୀତଲେ ॥ 24 ॥
ତତୋଗ୍ନପ୍ରହରଣୌମୁଷ୍ଟିଭ୍ଯାନ୍ତୌସମୀଯତୁଃ ।
ତେଜୋବଲସମାଵିଷ୍ଟୌଦୀପ୍ତାଵିଵହୁତାଶନୌ ॥ 25 ॥
ଜଘ୍ନତୁସ୍ତୌତଦାନ୍ଯୋନ୍ଯଂଵେଦତୁଶ୍ଚପୁନଃପୁନଃ ।
ତଲୈଶ୍ଚାନ୍ଯୋନ୍ଯମହତ୍ଯପେତତୁଶ୍ଚମହୀତଲେ ॥ 26 ॥
ଉତ୍ପେତତୁସ୍ତତସ୍ତୂର୍ଣଞ୍ଜଘ୍ନତୁଶ୍ଚପରସ୍ପରମ୍ ।
ଭୁଜୈଶ୍ଚିକ୍ଷିପତୁର୍ଵୀରାଵନ୍ଯୋନ୍ଯମପରାଜିତୌ ॥ 27 ॥
ଜଗ୍ମତୁସ୍ତୌଶ୍ରମଂଵୀରୌବାହୁଯୁଧେପରନ୍ତପୌ ।
ଅଜହାରତଦାଖଡଗମଦୂରପରିଵର୍ତିନମ୍ ॥ 28 ॥
ରାକ୍ଷସଶ୍ଚର୍ମଣାସାର୍ଧମ୍ମହାଵେଗୋମହୋଦରଃ ।
ଥୈଵ ଚ ମହାଖଡଗଞ୍ଚର୍ମଣାପତିତଂସହ ॥ 29 ॥
ଜଗ୍ରାହଵାନରଶ୍ରେଷ୍ଠସ୍ସୁଗ୍ରୀଵୋଵେଗଵତ୍ତରଃ ।
ତୌତୁରୋଷପରୀତାଙ୍ଗୌନର୍ଦନ୍ତାଵଭ୍ଯଧାଵତାମ୍ ॥ 30 ॥
ଉଦ୍ଯତାସୀରଣେହୃଷ୍ଟାଵୁଭୌଶସ୍ତ୍ରଵିଶାରଦୌ ।
ଦକ୍ଷିଣମ୍ମଣ୍ଡଲଞ୍ଚୋଭୌସୁତୂର୍ଣଂସମ୍ପରୀଯତୁଃ ॥ 31 ॥
ଅନ୍ଯୋନ୍ଯମଭିସଙ୍କୃଦ୍ଧୌ ଜଯେ ପ୍ରଣିହିତାଵୁଭୌ ।
ତୁଶୂରୋମହାଵେଗୋଵୀର୍ଯଶ୍ଲାଘୀମହୋଦରଃ ॥ 32 ॥
ମହାଚର୍ମଣିତଙ୍ଖଡଗମ୍ପାତଯାମାସଦୁର୍ମତିଃ ।
ଲଗ୍ନମୁତ୍କର୍ଷତଃଖଡଗଙ୍ଖଡଗେନକପିକୁଞ୍ଜରଃ ॥ 33 ॥
ଜହାରସଶିରସ୍ତ୍ରାଣଙ୍କୁଣ୍ଡଲୋପହିତଂଶିରଃ ।
ନିକୃତ୍ତଶିରସସ୍ତସ୍ଯପତିତସ୍ଯମହୀତଲେ ॥ 34 ॥
ତଦ୍ବଲଂରାକ୍ଷସେନ୍ଦ୍ରସ୍ଯଦୃଷ୍ଟଵାତତ୍ର ନ ତିଷ୍ଟତେ ।
ହତ୍ଵାନ୍ତଂଵାନରୈସ୍ସାର୍ଧନ୍ନନାଦମୁଦିତୋହରିଃ ॥ 35 ॥
ଚୁକ୍ରୋଧ ଚ ଦଶଗ୍ରୀଵୋବଭୌହୃଷ୍ଟଶ୍ଚରାଘଵଃ ।
ଵିଷଣ୍ଣଵଦନାସ୍ସର୍ଵେରାକ୍ଷସାଦୀନଚେତସଃ ॥ 36 ॥
ଵିଦ୍ରଵନ୍ତିତତସ୍ସର୍ଵେଭଯଵିତ୍ରସ୍ତଚେତସଃ ।
ମହୋଦରନ୍ତନ୍ନ୍ଵୀପାତ୍ଯଭୂମୌମହାଗିରେଃକୀର୍ଣମିଵୈକଦେଶମ୍ ।
ସୂର୍ଯାତ୍ମଜସ୍ତତ୍ରରରାଜଲକ୍ଷ୍ମ୍ଯସୂର୍ଯସ୍ସ୍ଵତେଜୋଭିରିଵାପ୍ରଧୃଷ୍ଯଃ ॥ 37 ॥
ଅଥଵିଜଯମଵାପ୍ଯଵାନରେନ୍ଦ୍ରସ୍ସମରମୁଖେସୁରସିଦ୍ଧଯକ୍ଷସଙ୍ଘୈ ।
ଅନ୍ଵିତଲଗତୈଶ୍ଚଭୂତସଙ୍ଘୈର୍ହର୍ଷରୁଷସମାକୁଲିତୈସ୍ତୁତୋମହାତ୍ମା ॥ 38 ॥
ଇତ୍ଯାର୍ଷେ ଶ୍ରୀମଦ୍ରାମାଯଣେ ଵାଲ୍ମୀକୀଯ ଆଦିକାଵ୍ଯେ ଯୁଦ୍ଧକାଣ୍ଡେ ଅଷ୍ଟନଵତିତମସ୍ସର୍ଗଃ ॥
Roman (IAST) Transliteration
śrīmadvālmīkīya rāmāyaṇe yuddhakāṇḍam |
atha aṣṭanavatitamassargaḥ |
hanyamānebaletūrṇamanyonyantemahāmṛthe |
sarasīvamahāgharmesopakṣīṇebabhūvatuḥ || 1 ||
svabalasyavighātenavirūpākṣvadhena ca |
babhūvadviguṇaṅkruddhorāvaṇorākṣasādhipaḥ || 2 ||
prakṣīṇantubalandṛṣṭavāvadhyamānaṃvalīmukhaiḥ |
babhūvāsyavyathāyuddheprekṣyadaivaviparyayam || 3 ||
uvāca ca samīpasthammahodaramarindamam |
asminkālemahābāhojayāśātvayimesthitā || 4 ||
jahiśatrucamūṃvīradarśayādyaparākramam |
bhartṛpiṇḍasyakālo''yannirdeṣṭuṃsādhuyudhyatām || 5 ||
vegan cakre mahābāhuḥ samudra iva parvaṇi |
āyasaṃ parighan gṛhya sūryaraśmisamaprabham || 6 ||
tatassakadanañcakrevānarāṇāmmahābalaḥ |
bhartṛvākyenatejasvīsvenavīryeṇacoditaḥ || 7 ||
vānarāścamahāsattvāḥpragṛhvaḥvipulāśaśilāḥ |
praviśyāribalambhīmañjaghnusterajanīcarān || 8 ||
mahodarastusaṅkṛddhaśśaraiḥkāñcanabhūṣaṇaiḥ |
cicchedapāṇipādorunvānarāṇāmmahāhave || 9 ||
tatastevānarāssarverākṣasairarditābhṛśam |
diśodaśadrutāḥkecitkecitsugrīvamāśritāḥ || 10 ||
prabhagnāṃsamaredṛṣṭavāvānarāṇāmmahācamūm |
abhidudrāvasugrīvomahodaramanantaram || 11 ||
pragṛhyavipulāṅghorāmmahīdharasamāṃśilām |
cikṣepa sa mahātejāstadvadhāyaharīśvaraḥ || 12 ||
tāmāpatatanīṃsahasāśilāndṛṣṭavāmahodaraḥ |
asambhrāntastatobāṇairnirbibhedadurāsadām || 13 ||
rakṣasātenabāṇaughairnikṛttāsāsahasradhā |
nipapātaśilābhūmaugṛdhracakramivākulam || 14 ||
tāntubhinnāṃśilāndṛṣṭavāsugrīvaḥkrodhamūrchitaḥ |
sālamutpāṭyacikṣeparākṣaseraṇamūrthani || 15 ||
śaraiścavidadārainaṃśūraḥparapurañjayaḥ |
sa dadarśatataḥkruddhaḥparighampatitambhuvi || 16 ||
āvidhyatu sa tandīptamparighantasyadarśayan |
parighāgreṇavegenajaghānāsyahayottamān || 17 ||
tasmāddhatahayāvadīraḥso''vaplutyamahārathāt |
gadāñjagrāhasaṅkruddhorākṣaso''thamahodaraḥ || 18 ||
gadāparighahastautauyudhivīrausamīyatuḥ |
nardantaugovṛṣaprakhyaughanāvivasavidyutau || 19 ||
tataḥkruddhogadāntasyaicikṣeparajanīcaraḥ |
jvalatanīmbhāskarābhāsāṃsugrīvāyamahodaraḥ || 20 ||
gadāntāṃsumahāghorāmāpatatanīmmahābalaḥ |
sugrīvoroṣatāmrākṣassamudyamyamahāhave || 21 ||
ājaghānagadāntasyaparigheṇaharīśvara |
papāta sa gadodbhinnaḥparighastasyabhūtale || 22 ||
tatojagrāhatejasvīsugrīvovasudhātalāt |
āyasammusalaṅghoraṃsarvatohemabhūṣitam || 23 ||
sa tamudyamyacikṣepaso''pyanyāṃvyākṣipadgadām |
bhinnāvanyonyamāsādyapetatuddaraṇītale || 24 ||
tatognapraharaṇaumuṣṭibhyāntausamīyatuḥ |
tejobalasamāviṣṭaudīptāvivahutāśanau || 25 ||
jaghnatustautadānyonyaṃvedatuścapunaḥpunaḥ |
talaiścānyonyamahatyapetatuścamahītale || 26 ||
utpetatustatastūrṇañjaghnatuścaparasparam |
bhujaiścikṣipaturvīrāvanyonyamaparājitau || 27 ||
jagmatustauśramaṃvīraubāhuyudheparantapau |
ajahāratadākhaḍagamadūraparivartinam || 28 ||
rākṣasaścarmaṇāsārdhammahāvegomahodaraḥ |
thaiva ca mahākhaḍagañcarmaṇāpatitaṃsaha || 29 ||
jagrāhavānaraśreṣṭhassugrīvovegavattaraḥ |
tauturoṣaparītāṅgaunardantāvabhyadhāvatām || 30 ||
udyatāsīraṇehṛṣṭāvubhauśastraviśāradau |
dakṣiṇammaṇḍalañcobhausutūrṇaṃsamparīyatuḥ || 31 ||
anyonyamabhisaṅkṛddhau jaye praṇihitāvubhau |
tuśūromahāvegovīryaślāghīmahodaraḥ || 32 ||
mahācarmaṇitaṅkhaḍagampātayāmāsadurmatiḥ |
lagnamutkarṣataḥkhaḍagaṅkhaḍagenakapikuñjaraḥ || 33 ||
jahārasaśirastrāṇaṅkuṇḍalopahitaṃśiraḥ |
nikṛttaśirasastasyapatitasyamahītale || 34 ||
tadbalaṃrākṣasendrasyadṛṣṭavātatra na tiṣṭate |
hatvāntaṃvānaraissārdhannanādamuditohariḥ || 35 ||
cukrodha ca daśagrīvobabhauhṛṣṭaścarāghavaḥ |
viṣaṇṇavadanāssarverākṣasādīnacetasaḥ || 36 ||
vidravantitatassarvebhayavitrastacetasaḥ |
mahodarantannvīpātyabhūmaumahāgireḥkīrṇamivaikadeśam |
sūryātmajastatrararājalakṣmyasūryassvatejobhirivāpradhṛṣyaḥ || 37 ||
athavijayamavāpyavānarendrassamaramukhesurasiddhayakṣasaṅghai |
anvitalagataiścabhūtasaṅghairharṣaruṣasamākulitaistutomahātmā || 38 ||
ityārṣe śrīmadrāmāyaṇe vālmīkīya ādikāvye yuddhakāṇḍe aṣṭanavatitamassargaḥ ||